Norra uurimisgrupp uurib narratiivikultuure, mis on jälgitavad seoses pühade paikade tähenduse ümbermõtestamisega, mis asuvad peamiselt Norra maapiirkondades. Uuringute põhitähelepanu on pööratud palverännuteedele (nt Püha Olavi tee ja Püha Sunniva tee) ja teistele rikkaliku folkloorse pärandiga piirkondadele. Meid huvitab, kuidas religiooniloo eri aspekte pärandina ümber mõtestatakse ja analüüsime neid muutusi, mida toob kaasa religiooni pärandistumine.
Dirk Johannsen
Oslo ülikooli kultuuriajaloo professor
Dirk Johannseni uurimistöö on keskendunud narratiivikultuuridele, rahvapärasele religioonile 19. sajandil, kognitiivsetele lähenemisviisidele ja trollidele. Teda huvitavad taaselustatud palverännuteedel ja mitmekesise religiooniajalooga piirkondades esile kerkivad narratiivikultuurid – kuidas need on seotud ajalooliste ettekujutustega ja koha tajumise kogemustega. Tema juhtumianalüüsid selle projekti raames puudutavad Püha Olavi palverännuteed ja teisi piirkondi, mille religioosset ajalugu on mõjutanud alternatiivsed või radikaalsed usuliikumised.
Ane Ohrvik
Oslo ülikooli kultuuriajaloo dotsent
Ane Ohrvik on keskendunud varauusaegse Euroopa mõtteloo uurimisele: tema uurimisteemad puudutavad maagiat ja nõidumist, meditsiini ajalugu, rituaale, raamatulugu ja rahvausundit. Selle projekti raames uurib ta Norra pühasid allikaid, mis on viimastel aastatel seoses vaba aja sisustamisega muutunud taas populaarseks, eelkõige tänu digitaalsele aardejahile. Lustliku seikluse vormis kombineerib digitaalne aardejaht GPS tehnoloogiat, mängulisust ja vabas õhus liikumist ning tutvustab inimestele vaatamisväärsustega ja annab uusi teadmisi. Ohrvik uurib, kuidas digirakendused nagu Geocaching tutvustavad kasutajatele pühasid allikaid, kuidas nad loovad ja levitavad ajaloolisi teadmisi ning tutvustavad nende kohtadega seonduvaid traditsioonilisi praktikaid.
Hannah Kristine Lunde
Oslo ülikooli kultuuriloo doktorant
Hannah Kristine Lunde uurimistöö on seotud palverännu taaselustamisega Norras. Ta võrdleb kaht palverännuteed, mis lõpevad Selja saarel ja Nidarose katedraalis Trondheimis. Ta uurib, millised arengud leiavad aset, kui pühaks peetud objekte ja ideid hakatakse pärandina mõtestama ja niisugust pärandit laiemalt tutvustatakse. Vaadeldes omaaegset Püha Sunniva ja Püha Olavi pühamut uue tähendusloome valguses, on uurijal võimalik teha järeldusi palverännu kohta nii ideetasandil, praktikana kui ka kohaspetsiifilise tähendusloome strateegiana.