Projekt keskendub usundilise ja mütoloogilise tähendusega paikadele ja teekondadele, nende kasvavale tähtsusele tänapäeva ühiskonnas ja sellega seotud protsessidele nagu jutu- ja pärandiloome, ning kaasava ruumi kujundamine, mis hõlmab erinevaid sotsiaalseid rühmi ja inimesi. Tähelepanu keskmes on Eesti, Läti, Leedu ja Norra maapiirkondadele iseloomulikud algatused, kus äratatakse ellu ununevaid, kuid olulisi paiku, ja kujundatakse uusi sihtpunkte, mille tõmbejõud ületab sotsiaalseid, etnilisi ja kultuurilisi piire. Kõigis nimetatud maades taaselustatakse palverännaku-traditsioone ning kristlikke ja ristiusueelseid pühakohti, mis lisaks varasemale sakraalsele tähendusele omandavad uue mõtte kultuuripärandina, millega kaasneb looduse ja maastiku vaimne väärtustamine. Selles interdistsiplinaarses uurimisprojektis osaleb juhtivaid teadlasi rahvausundi, folkloori ja jututeooria valdkonnast, samuti pärandi ja kultuuriloo eksperte, kes otsivad vastuseid järgmistele probleemidele. Kuidas paigad omandavad tähenduse ja kuidas kujutatakse neid erinevates meediates? Milline on pärimuslike paikade majanduslik tähtsus? Miks mõned neist on erakordselt kaasavad, hõlmates erinevaid sotsiaalseid rühmi, samas kui teiste tähendusväli kahaneb ajas või tekitab polarisatsiooni ja ühiskondlikke pingeid? Kuidas on paigad seotud kuuluvuse ning rühmaidentiteediga – gruppide vahele piiride tõmbamisega? Üks kavandatud uurimistöö uuenduslikumaid aspekte puudutab paikade tähenduslikku potentsiaali kodutunde loomisel ning kohanemisel kultuurilise maastikuga – ja seda mitte ainult kohalike elanike ja põliskultuuri kandjate puhul, vaid veel enam uustulnukatega seoses, kelle jaoks uue ruumi kodustamine ning tähenduslikuks muutmine võib olla vaevarikas ja aeganõudev katsumus. Projektis uuritakse, kuidas toimub selline tähendusloome ja kuidas oleks võimalik pakkuda inimestele selles protsessis tuge.
Projekti partnerid
