Leedu uurimisrühm koosneb Leedu kirjanduse ja rahvaluule instituudi rahvajutu osakonna töötajatest: dr Lina Leparskienė (Sokolovaitė; täiskoormusega järeldoktor), Andrius Kaniava (doktorant, osakoormusega assistent) ja osakoormusega teadurid dr Radvilė Racėnaitė ja dr Lina Būgienė. Viimane on ka projekti Leedu-poolne koordinaator.
Projekti kodulehekülg Leedu kirjanduse ja rahvaluule instituudis (leedu keeles).
Lina Leparskienė
Leedu kirjanduse ja rahvaluule instituudi rahvajutu osakonna teadur
Dr Lina Leparskienė aastatepikkune uurimistöö on keskendunud Trakaile – ühele Leedu populaarseimale turismisihtkohale – ning eelkõige selle paljurahvuselise, mitmekeelse ja väga kireva elanikkonnaga linna kohapärimusele, elulugudele ja arusaamadele. Käimasoleva projekti käigus uurib ta Püha Neitsi Maarja Külaskäigu kirikut ja selles asuvat imettegevat jumalaema pühapilti. Nii Trakai jumalaema austamispraktikad kui ka Vilniuse ja Trakai palverännutee on alles välja kujunemas: palverändurid ja turistid alles (taas)avastavad mõlemat. Leparskienė alustas antropoloogiliste vaatlustega 2018. aastal, mil täitus 300 aastat jumalaema pühapildi kroonimisest paavst Clemens XI poolt – just sel aastal toodi pilt taas usklike ette. Uurimistöö keskendub rahvapäraste ja usuliste juttude mõjule, arusaamadele jumala armu ja vagaduse väljendusviisidest eri usurühmade seas ning protsessidele, mille käigus Trakai ilmalik identiteet asendub religioossega.
Uurimistöö juures mängivad erilist rolli rahvuslikud aspektid, kuna kohalikel poolakatel ja leedukatel on erinev kultuurimälu ja usulised traditsioonid, mida vahendavad vaimulikud ja kunstiajaloolased. Lisaks eelnevale uuritakse ka Trakai lähedal asetsevat Inglite mäge. Selle loojad said inspiratsiooni jumalaema pühapildist Trakais ja Šiauliai lähedal olevast ristimäest, lootes, et see kujuneb kristlikuks pühapaigaks. Katoliku kirik seevastu hakkas Inglite mäge seostama hoopis uue vaimsuse ja uuspaganlusega.
Lina Būgienė
Leedu kirjanduse ja rahvaluule instituudi rahvajutu osakonna vanemteadur
Dr Lina Būgienė uurimistöö keskendub peamiselt rahvajuttudele, eriti elulugudele ja nende rollile kogukondlikus identiteedis ja kohaloomes. Käimasoleva projekti raames huvitab teda elulugudes avalduv isiklik kohapärimus: millised kohad muutuvad inimeste jaoks tähenduslikuks, kuidas see juhtub ja miks? Oma elulugudes mainivad inimesed enamasti kohti, kus nad on sündinud või elanud või mida nad on külastanud. Vahetevahel on elulugudes ilmnevatel kohtadel ka religioosne või rituaalne tähendus või on need muul moel seotud rahvatraditsiooni elementidega. Tähendusrikaste kohtadena tuuakse paljudel juhtudel välja paiku, millel ongi eriline tähendus ainult jutustaja enda jaoks ja ainult tema enda eluloo kontekstis. Jutustatud maastikku mõjutavad lapsepõlve-mälestused, mis võivad olla nii positiivsed ja nostalgilised kui negatiivsed või isegi traumaatilised. Paigad ei moodusta seega mitte passiivset tausta, vaid neil on elulugudes oma agentsus ning kohad võivad teinegi kord olla ka loo otseseks allikaks. Kavandatav uurimistöö keskendubki neile moodustele ja mehhanismidele, mille kaudu isiklik, individuaalne kohapärimus saab laiema sotsiaalse tähendusloome osaks.
Radvilė Racėnaitė
Leedu kirjanduse ja rahvaluule instituudi rahvajutu osakonna vanemteadur
Dr Radvilė Racėnaitė
uurib ajaloo, mälu ja emotsioonide rolli Vilniuse usulise maastiku ja selle tajumise muutumises. Teine maailmasõda ja sellele järgnenud 50 aasta pikkune okupatsioon mõjutasid rängalt Vilniuse poliitilist, sotsiaalset, kultuurilist ja religioosset elu. Pärast Leedu iseseisvuse taastamist 1990. aastal suurenes huvi religiooni vastu märkimisväärselt. Nõukogude perioodil hüljatud religioossed paigad ja praktikad said tagasi oma kunagise tähtsuse. See mõjutas ka religioosset maastikku: taastati vanu palverännuteid ning rajati uusi. Racėnaitė uurimistöö keskmes on Jumaliku Armu liikumine, mida seostatakse püha Maria Faustyna Kowalskaga. Kowalska (1905–1938) oli poola rahvusest katoliku nunn ja müstik, kes elas aastail 1933–1936 Vilniuses. Alates 1931. aastast hakkas ta nägema ilmutusi ja pidama vestlusi Jeesuse Kristusega. Vilniuse-päevil pidas ta ka päevikut, kuhu tähendas oma müstilised kogemused üles. Õde Faustyna juhendamisel viis kunstnik E. Kazimirowski lõpule Halastaja Jeesuse maali viimistlemise. 21. sajandi algusel loodi õde Faustyna mälestuseks uus palverännutee ja Vilniuse vanalinnas avati Jumaliku Armu pühamu, kus asub Halastaja Jeesuse imettegev maal – see lisab Vilniusele kui Halastuse linnale veel ühe sümboolse tähenduskihi.
Andrius Kaniava
Leedu kirjanduse ja rahvaluule instituudi nooremteadur
Andrius Kaniava doktoritöö keskendub fenomenoloogiale ja inimese suhtele paikadega, nagu seda väljendatakse rahvaluules, mütoloogias ja kirjanduses. Käimasolevas projektis läheneb ta Leedu eelkristlikele pühapaikadele fenomenoloogiliselt. Pühapaikade asemel kasutatakse terminit jutupaik, mis aitab vältida religioosseid tähendusi ja vaadelda neid paiku pigem tähendusloome vaatevinklist. Nii liigub uurimuse põhifookus pühaduselt inimkogemusele ja inimese suhtele kohaga. Uurimistöö koosneb lahusseisvatest juhtumianalüüsidest. 1) Šatrija mägi on üks olulisemaid Leedu mütoloogilisi paiku. Rauaaegset linnamäge hakati pärast Leedu ristiusustamist seostama nõiajuttudega. 2) Šarnelė on väike küla Leedu lääneosas. See on Leedu luuletaja Vytautas Mačernise (1921–1944) kodukant, kelle töid iseloomustab eripärane ja pidevalt muutuv suhe ümbruskonnaga. Seda suhet ja paiga eri tähendusi uuritakse läbi fenomenoloogilise vaatepunkti. 3) Lopaičiai linnamägi oli asustatud esimese aastatuhande algusest kuni 13. sajandini. See on üks Leedu lääneosa olulisemaid paiku, mil on oluline roll Leedu ajaloonarratiivis ning mida tuntakse pühade kivide, tervendava oja, energiaväljade ja veel palju muu poolest. Kuigi see pärimus on loodud 21. sajandil, on see konstrueeritud rahvalikus võtmes.